makie

kuigi marie käis mul külas DETSEMBRIS ja ka see video, mille ma tema siinolekust tegin, sai valmis ka juba mõnda aega tagasi, siis seda pájaro videot väiksemaks tehes sattusin ma ka marie video peale ja kuna ma olen rõõmus selle üle, et sealt nii palju meie mõnusat kulgevat meeleolu kiirgab, siis ma jagan seda siin teiega.. mu meelest on see väga ilus.

la mujer pájaro

et teile veidi veel selgitada, et mis on kehamiim, siis see on nüüd video minust esitamas oma maja katusel etienne decroux repertuaarist pärit tükki lindnaine, mis on lugu ühest naisest, kes on armunud ja kes lendab ringi oma armastust täis maailmas, kuhu vahetevahel satub ka üllatusi, mõtteid, millele ta reageerib, aga mille juurest siis oma pehme vati sisse tagasi pöördub (see on muidugi minu interpretatsioon, kui te näete seal midagi muud, siis nii see ka on). see on üks selline etüüd, kus keha on väga lendlev ja kerge, mitte millelgi pole palju kaalu, kõik on kerge ja voolav. 

millalgi filmin ennast esitamas ühte teist klassikalist tükki, mille nimi on the carpenter. see on väga erinev nii liigutuste kui ka keharaskuse poolest, sest see on vastupidi väga raske ja tugev ja üldse mitte nii lendlev ja kerge ja õrn kui lindnaine.

ja ma ikkagi ei saa mööda vabandusteta... tuletan teile meelde, et olen siin koolis käinud alles 7 ja pool kuud, mis tähendab, et minu esitus ei ole muidugimõista perfektne, aga üldiselt olen ma sellega üpriski rahul, arvestades minu võimekust täna.

tšau!

siin ja seal

vahepeal hakkas kevad. siis tuli juba suvi. siis uuesti kevad. ja nüüd on jälle suvi. minul käib pidevalt keegi külas ja see teeb mind väga rõõmsaks! kõik on hästi ja hea!

kevad

suvi

iga ilmaga

JÄLLE KOLISIN! 

Lühidalt. Pidin jälle kolima, sest see korterikaaslane, kelle nimel olid kõik lepingud-värgid-särgid-möllud, läks Inglismaale elama ja kuna mina ja ka mu teine korterikaaslane oleksime sinna jäänud veel vaid kaheks kuuks, siis ei olnud meil valikut (vormistada leping ümber vaid kaheks kuuks ei ole vist ühegi korteriomaniku suurim soov) ja pidime ''lipet laskma''.  Nüüd ma elan põhimõtteliselt oma kooli kõrval, jalutan kodust kooli kaks minutit, hommikud on nii palju pikemad, toas on palju rohkem valgust, rand on lähemal ja õhk on värskem. Kõik kolm korterikaaslast on kataloonlased, mis tähendab, et varsti parlan seda ka. Või siis mitte, aga no vähemalt aru saan kindlasti rohkem. Sest juba saan. Molt be!

viimane nädalal vanas kodus 

uus kodu enne minu tulekut:

vahetult pärast minu tulekut:

nüüd:

ja nii me siis tulime:

hehe. tegelikult niiviisi kõndisime kõigest autoni, millega isa siia sõitis, et mul kolida aidata. venna oli ka siin ja nii me siis kolmekesi tulime.

barcelona

aafrikasse....

teine kevad

uus suvi

mafjoss

krisjtanil olid pidevalt näpud püsti

peace

pärast sõitsime linnast välja:

ja mitmest linnast sisse ja läbi ja uuesti välja ja mõnest kaarega mööda kuni seitsme tunni möödudes jõudsime päikseloojanguks sihtpunkti - San Fulgencio

õde-vend peavad ikka võrdselt sõita saama. üks sinna ja teine tagasi. 

väike shoot õhtul rannas

kui eestis tullakse maalt tagasi õuntega, siis mina tulin apelsinidega!

ja trükimasinaga, mille ostsin KOLME EURO eest kirbuturult

HMM... MIS VEEL?

ahjaa! ma hakkasin toortoitlaseks!

ja trapetsitundides käima!

TEADAANNE! KÕIKI, KELLEL POLE 21. JUUNIL MIDAGI MUUD TEHA, OOTAN OMA AMETLIKULE ESIETENDUSELE! (Jah!!! Valmib kooliväliselt esimene lavastus, milles oma uhkete kehaliste oskustega üles astun!)

CHAU!!!