ninja tunes

nonii. nüüd on piinlik. aga ma ju kinda lubasin, et näitan teile võimaluse korral, milline see meie etteaste on. siin see on, kuigi videotega on ju ikka see, et... kunagi ei saa täpselt aru, et mis asi see nüüd siis on. eriti nii halva kvaliteediga video puhul. aga nevertheless, ma olen ju ikkagi sõnapidaja, eks.

natuke kahju on sellest, et seekordne esitus ei olnud üldse mitte meie parim, sest palju asju läks vussi. näiteks sattusid toolid üksteisest liiga kaugele, mistõttu ma veits koperdan seal ja kaotan tasakaalu ja osa liigutusi on ebavajalikud ja poolikud jne, tunne ei olnud ka seekord väga turvaline ja hea. aga ei ole hullu, tegin video mustvalgeks ja natuke tumedamaks, et te kõiki vigu ei märkaks. meeldetuletuseks veel nii palju, et kompositsiooni peamine ülesanne oli panna endale jakk selga. igaüks tegeles enda kompaga nii, et luges kokku, mitme liigutusega ta jaki selga saab ja seejärel muutis iga liigutust tehes oma rindkere positsiooni, oma keha (puusa) suunda ja oma tasandit ruumis (püstisest asendist põrandale, edasi tooli tippu ja sealt tagasi alla kuni põrandani ja olenevalt liigutuste arvust võib-olla uuesti ka toolile). siis aga panime kompositsioonid kokku, kõik teised peale meie tegid duo, meil oli trio. ja neid kolme kokku panna oli üpriski raske nii, et kõigi kolme vahele tekiks ka mingi side ja põhjus, miks me seda teeme. lõpuks siiski tuli mingi lugu sealt välja, pärast suurt vaeva. kombineeritud kompositsioonidega kaasnes aga paratamatult kõikidest reeglitest mitte kinni pidamine, sest vastasel juhul ei olekski võimalik kahte või rohkemat kompat kokku panna, need peavad ikka kõik natukene muutuma, et kuidagi kokku sulanduda. nüüd aga oleme me sellega tegelikult sellises faasis, kus peaks hakkama oma liigutusi kõvasti lihvima ja puhastama, aga selleni me paraku ei jõudnudki, pärast seda esinemist hakkasime koolis juba muude asjadega tegelema. ohh, järjest raskemaks ja huvitavamaks läheb.

niisiis. siin see oli. ma muide kaalusin pikalt, kas näidata seda teile või mitte. ma usaldan küll oma koolikaaslasi ja julgen nende ees kõike teha, igatepidi eksida ja igatepidi särada. ja nemad teevad minu ees seda sama. aga siia avalikult panna mingit videot, mida vaadates mul endal tekkis tunne, et ma ei ole selle ajaga siin mitte midagi selgeks saanud, tundus natuke karm. aga siis ma jällegi sain aru, et oma feilidest teile kirjutamata või videona postitamata ei ole teil võimalust mõista ega näha, mismoodi ma arenen ja kui raske kehamiimi selgeks saamine on. mina õppisin sellest videost igatahes palju. senimaani pole ma kordagi ennast kõrvalt näinud, nüüd nägin ja mõistan kohe paremini, millistele kehaosadele ma kõige rohkem keskenduma pean. nüüdsest on mul koolis koguaeg see tilbendavate kätega video silme ees kui ma midagi teen, niisiis ma olen sellest teadlik ja kontrollin improvisatsioonides oma liigutusi teadlikumalt, püüdes mitte teha ebavajalikke värelusi. okei. läksin vist jälle natuke liiga avameelseks. ma võiks veel pikalt kirjutada sellest, mis meil praegu käsil on ja kuidas ma eelmistest asjadest õpitut praegu teadlikult ära kasutada püüan, aga ma arvan, et see blogi siiski ei ole päris see koht. pealegi, kui ükskord elekter ja internet ära kaovad, siis ei jää neid teadmisi ju alles, niiet ma parem täidan oma teatripäevikut edasi.

don't judge. I'm schooling.

tšau!